V virtuaalfoorum – eesti keele hoidmisest mitmekeelses keskkonnas
Neljapäeval, 4. mail 2023 toimus viiendat korda välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma, mille põhiteemaks oli seekord eesti keele hoidmine mitmekeelses keskkonnas.
Foorumi avas välisminister Margus Tsahkna, kes rõhutas, et praegusel ajal on eriti oluline, et eestlased nii kodus kui ka välismaal kokku hoiaksid ning teistele oma kogemusi jagaksid. „Venemaa sõda Ukrainas on meie jaoks eksistentsiaalne küsimus. Seetõttu on iga eestlase roll ja panus väga tähtis,“ sõnas välisminister. Lisaks toonitas välisminister Tsahkna, et me peaksime jätkuvalt hoidma ning edendama eesti keelt, et säilitada meie rahvale omane mõttemaailm.
Virtuaalfoorumi esimeses arutelus eesti keele hoidmisest mitmekeelses peres osalesid keeleteadlane ja ajakirjanik Martin Ehala, Tallinna Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Andra Kütt ning haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Teises arutelus, mis keskendus praktikute kogemustele eesti keele hoidmisel välismaal, kõnelesid eesti keele õpetaja ja mitme kooli eestvedaja Kerli Liksor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Üleilmakooli juht ja Eestikeelse Hariduse Seltsi juhatuse liige Helja Kirber ning Kanadas sündinud eestlanna, ajakirjanik, tõlkija ja giid Riina Kindlam.
Arutelude vahepeal said osalejad videosilla kaudu tutvuda New Yorgi Eesti kooli esindaja Merike Barborakiga ning heita põgusa pilgu ühe mitmekeelse eesti perekonna igapäevaellu. Foorumi lõpetas kirjanik Valdur Mikita, kes mõtiskles eesti keele ja Eesti metsade seose üle. Virtuaalfoorumit juhtis Stockholmi Eesti Huvikooli asutaja ja juhataja Sirle Sööt. Muusikaliste vahepaladega esines muusik Valter Soosalu.
Üleilmse eestluse virtuaalfoorumi raames toimus ka loos, kus võitja sai auhinnaks lennupiletid kahele Eestisse.
Välismaal elavate eestlaste virtuaalfoorumit saab järele vaadata eesti, inglise ja vene keeles siit: https://worksup.com/app?id=ESTONIANSFORUM04052023
Rohkem infot: https://globalestonian.com/et/news/virtuaalfoorum-05-04-2023
Fotod (album täieneb jooksvalt): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72177720308007601
IV virtuaalfoorum – Riigikogu valimised 2023 ja eesti meedia väljaanded välismaal
6. detsembril 2022 toimunud virtuaalfoorum eestlastele üle maailma on palju positiivset tagasisidet saanud, pakkudes põnevaid arutelusid, välisministri tervitust, Puuluubi lustakat muusikat ja Anu Raua mõtisklust Viljandimaa metsade vahelt. Seda kõike on võimalik ka järele vaadata.
Arutelu: Kas eestlase hääl välismaal loeb?
– Raul Rebane Ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant ja strateegiline nõustaja
– Peeter Püvi Konsulaartalituse direktor, Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Soomes
– Reet Marten Sehr Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Moderaator Anett Numa
Arutelu: Ühine inforuum – kas unistus või siiski võimalik?
– Marcus Kolga Ajakirjanik ja politoloog Kanadast
– Sirle Sööt Ajakirja “Rahvuslik Kontakt” peatoimetaja, Rootsi Eestlaste Liidu esimees
– Ülle Toode Ajakirjanik, kommunikatsiooniõppejõud ja Itaalia Eesti Seltsi asutaja ning esimees
Moderaator Anett Numa
Vaatamiseks saab valida eesti, inglise ja vene keele vahel.
Järelvaatamise lingid:
Eesti keeles
https://www.youtube.com/watch?v=2ScnRYrKk6o
Inglise keeles
https://www.youtube.com/watch?v=ArNOcH4Qgco
Vene keeles
https://www.youtube.com/watch?v=fA9lKHsj5Xs
Kava on hea vaadata siit:
https://worksup.com/app/#/event/ESTONIANSFORUM03122022/
Fotod:
https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72177720…
III virtuaalfoorum – muutunud julgeolekuolukorra mõju ja Eesti e-riigi võimalused välismaal
Neljapäeval, 5. mail 2022 toimus kolmandat korda välisministeeriumi virtuaalfoorum eestlastele üle maailma. Foorumil arutati muutunud julgeolekuolukorra mõju Eestis ja eestlastele välismaal ning Eesti e-riigi võimalusi.
Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et oli väga hea meel taas virtuaalselt kohtuda, et koos vahetult mõtteid ja kogemusi jagada ning omavahelist sidet tugevdada. „Iga välismaal elav eestlane on Eesti riigi ja meie ühiskonna osa. Praegusel väga keerulisel ajal on meie ühtehoidmist eriti tunda, kui kogu eestlaskond on kokku tulnud, et toetada ja abistada Venemaa sõjas võitlevat Ukrainat. Ühtehoidev ja tugev eestlaste võrgustik üle maailma on ka meie enda julgeoleku kindlustamiseks tähtis,“ sõnas Liimets.
Virtuaalfoorumi arutelus Euroopa julgeolekuolukorra mõjudest kõnelesid välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov, Balti kaitsekolledži ülem brigaadikindral Ilmar Tamm ning ajakirjanik ja politoloog Kanadast Marcus Kolga.
Teises arutelus keskenduti välismaal elavate eestlaste teadlikkusele ja kogemusele Eesti e-riigi võimaluste ja teenuste kasutamisel. Arutlesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves, Riigi Infosüsteemide Ameti elektroonilise identiteedi äriarhitekt Mark Erlich ja konsul Eesti suursaatkonnas Londonis Hellika Kirt. Globaalse haardega eestlaste mõtetest rääkis Kersti Kaljulaid (president aastail 2016–2021). Muusikaliste vahepaladega esines laulja, helilooja ja muusik Mari Kalkun.
Välismaal elavate eestlaste virtuaalfoorumit saab järele vaadata eesti, inglise ja vene keeles siit:
EST
https://www.youtube.com/watch?v=6OHQAo01oXY
EN
https://www.youtube.com/watch?v=QdHMD7y_jBk
RUS
https://www.youtube.com/watch?v=oazJAjaUYYY
Fotod: https://bit.ly/3N0jkJz
Foorumil jäi vastamata ka paar küsimust, mille vastused leiad siit:
• Soome ja Rootsi näivad lõpuks olevat valmis NATOga liituma. Kuidas see Eesti julgeolekuolukorda muudab?
Soome ja Rootsi liitumisel NATO-ga laieneb alliansi vastutusala kogu Läänemere ja Skandinaavia ulatuses. Seega sõjaliselt on mõlema riigi maismaa, mere- ja õhuruum kasutatav NATO liikmesriikide kaitseplaanide koostamisel. Lisaks sellele on mõlemal riigil hästi väljaõpetatud ja tipptasemel varustatud kaitsevägi, mis on mitmete ühisõppuste käigus tõestanud NATO-ga koostöövõimelisust. Lõpetuseks, on mõlemal riigi kodanikel kindel ja tugev kaitsetahe. Soome reservarmee väljaõppemudel on sarnane Eestile ehk põhineb ajateenistusel ja sõjaaja koosseisu mõttes hõlmab ca 250 000 inimest. Rootslased taastasid 2018. aastal ajateenistusepõhise reservüksuste loomise, kuid lisaks relvajõududele on neil sarnaselt Eestile aktiivselt tegus ja pikaajalise traditsiooniga Kaitseliit (Hemvärnet).
• Sooviks enam informatsiooni selle kohta, kas Eesti Kaitseliidule saab abiks ja toeks olla ka välismaal. Kas ma kuulsin õigesti, et selleks ei pea olema Eesti pass?
Kaitseliidus oli enne Venemaa vahetut sõjalist agressiooni Ukrainas töös algatus, mille eesmärk oli moodustada soomlaste baasil Tallinna maleva juurde eraldiseisev allüksus, kuid eelmist vastust silmas pidades ei ole see teema enam aktuaalne. Samas on suuremates malevates – Tallinnas ja Tartus – mitmeid välismaalasi, kes on Kaitseliiduga liitunud, seega ei ole Eesti passi puudumine piirang. Kaitseliidu kodulehelt (https://www.kaitseliit.ee/et/tule-kaitseliitu) leiab üldinfo, mis kirjeldab tegevliikme ja toetajaliikme erisusi ja pädevusi lähtuvalt Kaitseliidu seadusest, kuid soovitan ühendust võtta konkreetse Kaitseliidu malevaga, et praktilised detailid ja võimalused läbi rääkida.
Kaitseväega liitumise puhul on Eesti kodakondsus kohustuslik sõltumata sellest, kas soovitakse vabatahtlikult tulla ajateenistusse, kandideerida ohvitseri või allohvitseri hariduse omandamiseks Kaitseväe Akadeemiasse või kui soovitakse leida tööd Kaitseväes ametikohal, mis ei nõua sõjalist väljaõpet.
Laupäeval, 27. novembril 2021 toimus teist korda välisministeeriumi korraldatud üleilmse eestluse virtuaalfoorum. Foorumil arutleti, kuidas elavad Eesti väliskogukonnad, tutvustati suure diasporaauuringu esialgseid tulemusi ning mõtestati üleilmset eestlust laiemalt.
