Eesti naine – südamega tegija. Rändnäitus, mis avab uksed tegusate naiste inspireerivate lugudeni

Autor: Evelin Täht

Rändfotonäitus „Eesti naine-südamega tegija” on ringi liikunud juba kaks aastat ning novembris jõudis Helsingis Eesti Majas järjekordse väljapanekuga eduka lõpuni. Siiani on näitus olnud eksponeeritud Vilniuses, Riias ning eelnevalt septembris Ida-Soomes Mikkelis. Nüüd kolitakse tagasi Vilniusesse ja sealt loodetakse liikuda juba Itaaliasse, Barcelonasse, Norrasse ja Kanadasse. Kuid kas need loetletud sihtkohad ka teoks saavad, näitab juba aeg. Projekti finantseeris Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) ja korraldab Leedu Eestlaste Selts.

Näituse idee autor, Eesti naine Liia Urman, on aastaid töötanud Euroopas naisküsimustega, olles Euroopa naismigrantide võrgustiku üks asutajatest, vedanud projekti „Eesti naismigrandid Soomes”. Ta elab Leedus ja on muuhulgas Leedu Eestlaste Seltsi pikaaegne esimees ning Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) üks aseesimeestest.

Töötades naismigrantidega, nägi ta, kuidas palju räägiti naistest, kes ei tule toime ja keda aidati. Samas jäid tagaplaanile need, kes aitasid ja tegid suuri tegusid. Ka nemad on inimesed, kellel on omad mured ja rõõmud; neil on kodud, pered ja elu. Kes nad on? Mida nad on teinud? Mida me neist üldse teame? Nii sündiski idee näitusest.

Liia Urman rääkis oma nägemusest fotograaf Annika Haasaga, kes nõustus koheselt projektis osalema, tuues projekti oma unikaalsed oskused. Annika Haas on dokumentaalfotograaf ning just see õige inimene selle näituse jaoks. Ta teeb oma tööd suure pühendumusega ja suhtub oma modellidesse austusega, mis peegeldub ka tema loodud fotodes. Annika on haritud; lisaks fotograafiale on ta õppinud Tartu Ülikoolis soome-ugri filoloogiat. Tema näitused „Lennukivaatlejad” ja „Kasvuhooneefekt” on maailma-kuulsad ning ta on jäädvustanud Eesti etnilisi vähemusgruppe, püüeldes oma projektidega ühiskonna ühendamise poole.

Vaatamata arvukatele auhindadele ja nominatsioonidele ning näitustele on fotokunstnik inimesena jäänud tagasihoidlikuks. Peale Liia Urmani edukaid pingutusi rahastuse leidmiseks asus fotograaf otsima modelle ja sobivaid pildistamiskohti. Naiste projektis osalemiseks ära rääkimine, nende tihedates graafikutes aegade sobitamine ning pildistamiseks sobilike asukohtade leidmine osutus üsna keerukaks ja pikaajaliseks ettevõtmiseks. Koos tehti korduvaid väljasõite ja sadu fotosid, kusjuures modellid said endast näitusepilti näha alles avanäitusel, raamituna kvaliteetses käsitööna valminud puidust raamis.

Näituse portreefotodel on kujutatud 20 Eesti naist erinevatelt tegevusvaldkondadelt. Nad ajavad edukalt oma rida ja armastavad seda, mida teevad, jõudes seda kõike oma pere ja isikliku elu kõrvalt. Küllap vaatab seintelt vastu rohkem tuttavaid nägusid laiema silmaringiga inimestele- siin on abiks Annika Haasa koostatud pildialune tutvustus. See võimaldab naise nime ja näo kokkuviimist ning annab võimaluse avastada enda jaoks ehk isegi senini tundmatu särava ja isikupärase naise.

Käesoleva aasta teises pooles oli rändnäitus Soomes – septembris Mikkelis ja novembris Helsingis. 3. septembri fotonäituse avamine Mikkelis jäi kohalolijatele pikaks ajaks meelde. See toimus nimelt raju vihmasaju saatel, mis takistas külalisi õigeaegselt kohale tulemast ning aknaklaasidele langeva vihmavalangust tekitatud müra tõttu ei olnud võimalik kõnet pidada. Selle, mingite kõrgemate jõudude sekkumise tagamaad jäävad küll segaseks ning on meie endi tõlgendamise küsimus, kas seda võtta kui negatiivset või positiivset märki. Sellegipoolest toimus näituse avamine ning külastajaid oli omajagu. Õpetaja Piret Seloneni juhendamisel eesti keelt õppivad noored lugesid näitusel portreteeritud Leelo Tungla luuletusi.

Helsingi Eesti Majas toimunud näitus sai teoks Eesti Organisatsioonide Võrgustiku kaasabil. Pidulikul näituse avamisel 8. novembril oli kohal ka Helsingi EV saatkona konsulaartalituse direktor Peeter Püvi. Osales näitusel portreteeritavatest Tartus töötav günekoloog ja naiste seksuaalvägivalla terapeut Made Laanpere isiklikult, kes oli osutatud tähelepanu eest tänulik.

Avamisele oli eestlasi ja nende sõpru kokku tulnud üle Soome. Helsingi näitusele järgnes Soome Eesti Noorte korraldatud vestlusring, eesotsas Tuuli-Emily Liivatiga, kus osales ka Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindaja Liina Salujõe. Arutleti eestluse, identiteedi ja turvalisuse teemadel.

Järgnevalt saad kontrollida enda teadmisi. Piltidele järgnev nimede loetelu on esitatud suvalises järjekorras. Mitme naise nime ja näo sa kokku suudad viia? Tead sa midagi ka nende naiste tegude kohta?

Fotodele on jäädvustatud: džässi ema Anne Erm; Keila hooldushaigla sotsiaaltöötaja Liis Kõva; kohaliku külaelu edendaja Peipsi veeres Herling Mesi; skulptor, installatsioonikunstnik ja õppejõud Elo Liiv; südamlik kirjanik Leelo Tungal; laulev näitleja ja näitlejameisterlikkuse õppejõud Kärt Tomingas; Eesti kunstiteaduse grand old lady Eha Komissarov; keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping; õiguskantsler Ülle Madise; Eesti Aasta Põllumees 2020 Kaja Piirfeldt; ligi 50 aastat ujumis- ja allveesporditreenerina tegutsenud ja Ujumisingliks ristitud Õnne Pollisinski; graafik ja Käsmu rannaküla kogukonna uurija Eve Kask; tekstiilikunstnik, akadeemik ja õppejõud Anu Raud; Baltikumi ainuke naismotopolitseinik Mirjam Männamaa; Eesti keraamika juhtfiguur, kunstnik ja õppejõud Aigi Orav; Tallinna Lastehaigla hingehoidja ja Risti koguduse õpetaja Annika Laats; Eesti aasta muusik 2020 Mari Kalkun; Eesti filmi produtsent Riina Sildos; maheda Eesti eestkõneleja, maaülikooli emeriitprofessor ja teadlane Anne Luik; noortenõustaja ja Tartu Ülikooli seksuaaltervise naistearst Made Laanpere.

Siin ei jää muud võimalust, kui proovida ise internetiavarustest järgi uurida või külastada seda ainulaadset näitust ning tutvuda kohapeal nende naiste inspireerivate lugudega. Seda peab ise oma silmaga nägema, ja kui tekib võimalus näituse külastamiseks, kasuta seda kindlasti!

Lisaks annab näitus mõtlemisainet. Tegu on ju vaid väikese läbilõikega Eesti naistest, kes ajavad oma asja, armastavad seda, mida teevad ja teevad seda tõeliselt hästi. Soovin näitusele pikka iga!

Vilniuses näidatud ,”Eesti naine – südamega tegija” kohta on öeldud: “Ikka veel kipub tõsiasi olema ühiskondlik olukord, milles naised on märgistatud absoluutse Teisena ilma suurema võimaluseta seda kohta muuta. Kuigi maailm on endiselt meeste poole kaldu, sõltub selle toimimine ikkagi naistest. Näituse autor julgeb seda väita ainuüksi nende väheste portreteeritud Eesti naiste tegude põhjal, sest juba see pisike seltskond on väega, mis on andnud kokku tohutu jõu ja energia Eesti 30-aastases teekonnas olla iseseisev toimiv ja edukas riik. Riik ei ole poliitikud, vaid inimesed, kes oma igapäevaelus ja töös panustavad oma südame ja tegemistega rohkem kui iseenda heaks. Kui kohtate oma teel siin vastu vaatavaid naisi, öelge neile aitäh!“

Annika Haas info: www.annikahaas.com